Ärevushäirete mudel nr.3. Ülesanne 2.

Püüan siis selgitada oma sõnadega mudel nr. 3.

Ärevuse vallandajaks on enamasti sundmõte/mõtted, kujutlused või impulsid. Enamasti mõistetakse, et need on tähtsusetud, kuid siiski tungivad nad meie mõtetesse otsustava järjekindlusega. 

Sundmõtetest või kujutlustest tingitult tulenevad harjumused või rituaalid, mida tehakse, et vähendada oma hirme või kasvavat ärevust. Neid nimetatakse ka sundtegudeks. Näiteks üks sundmõte ja -tegu on autouste lukustamisest. Olete parklast lahkumas; autost eemaldudes tabate end mõttelt, et kas auto uksed said ikka lukustatud? Jalutades edasi, tunnete kuidas ärevus kasvab ja teie peas keerlevad erinevad mõtted, et kindlasti täna jäid need lukustamata... Jõuate ka mõelda, et reageerin jälle liigselt üle..., ma ei lähe tagasi kontrollima..., aga kui midagi juhtub... jne. Kuid  ärevusega kaasnev enesetunne (hirm, häbi või meeleheide) pole just meeldiv ning te tunnete vastupandamatut soovi (ärevuse vaigistamiseks) minna auto juurde tagasi ja kontrollida autouksed üle. Ärevus hakkab vaibuma juba sel hetkel kui asute auto poole teele. Seejärel tabab teid masendus, sest te ei suutnud vabaneda oma tavapärasest rituaalsest käitumisest.   

Sellise häire puhul mõistetakse ja tunnistatakse oma mõtete ning käitumiste mõttetust, kaasnevaid emotsioone ja kontrollimatust seda vältida. Siin on oma oht, et loobutakse oma sundtegudega toime tulemast ja analüüsimast ning hakatakse neid rutiinselt täitma.

Loodan, et olen antud mudelit õigesti käsitlenud.