Tagasiside

Kursusel osalejana ei pea ennast just aktiivseks osalejaks, kuna aktiivne osaleja oleks ilmselt kommenteerinud põhjalikumalt ning pikemalt, ehk vestlustessegi asunud teiste blogijatega. Minule iseenesest sobis kursuse läbiviimine veebipõhisena, kuna enamasti on kõigil kooskäimiseks ühtset aega raske planeerida, nii ka minul. Sain planeerida oma aega vastavalt vajadusele. Õppematerjalidega tutvusin  võimalikult põhjalikult ja püüdsin töid õigeaegselt esitada. Et paremini antud teemat mõista tuligi seda teha. Antud teemaga tegelemine oli juba huvitav  minu enese pärast, sest olen viimasel ajal palju ärevust põhjustavatesse olukordadesse sattunud. Ja nüüd tekkis võimalus saada teadmisi nii enda kui ka teiste inimeste abistamiseks ja mõistmiseks. Kaasõpilaste ja õppejõu kommentaarid olid minu poolt oodatud ja seda juba selleks, et teada saada, kas olin midagi olulist  "kahe silma vahele" jätnud või millestki valesti aru saanud. Hästi läks negatiivsete mõtete vaidlustamise osa ja oma läbikogetud juhtumi kirjeldus. Arvan, et ise läbikogetut on kergem mõista ja kirja panna. Kui midagi teisiti tehtut soovida siis ehk lõõgastusharjutusi, mida oleks tore olnud reaalselt grupiga koos läbi teha. Õppimisprotsessi muudab efektiivseks alati huvitav teema ja piisav aeg sellega tegelemiseks. Ilmselt pean, eelnevat väidet arvestades, oskama veelgi paremini oma aega planeerida. Enesele soovitaks teistega julgemalt oma mõtete üle arutleda.  

Ülesanne nr. 7 Juhendlaused lõõgastusharjutuse sooritamiseks

1. Leidke kuulamiseks lemmikmuusika  ja joonistamiseks/värvimiseks teile meelepärane vaikne koht, kus teid ei segataks.
2. Valige endale meelepärased värvid ja muusikapalad mida soovite kuulata. Abistavateks vahenditeks võivad olla kõrvaklapid.
3. Võtke eemalolev hoiak ehk laske ennast vabaks lastes end esmalt lemmikumuusikast juhtida. Võite silmad kinni panna või vaadata aknast välja kaugusesse.
4. Kui tunnete, et olete suutnud eemalduda ärevust põhjustanud mõtetest, tekkinud on pingetunde langus ning olete keskendunud muusikale, valige endale sobivad värvid ning hakake lihtsalt joonistama mõtteid, mis pähe tulevad. Joonistada võib muretekitavat situatsiooni, oma soove või unistusi. Väljendada võib joonistades/värvides oma tundeid: kurbust, viha jne.
5. Värvides mingit kujundit, laske emotsioonidel juhtida oma kätt värvide ning värvimistehnika valikul.
6. Leidke endale sobiv tempo ja rütm, millega soovite lõõgastusharjutust läbi viia. Usaldage ennast ja teadke, et suudate ebameeldivad tunded üle elada ning kiitke end ka väikeste positiivsete saavutuste eest.
7. Soovi korral ümisege või laulge kaasa oma lemmikviisi.
8. Peale lõõgastumisharjutuse läbiviimist võite arutleda elukaaslase või sõbraga, kes teid toetab, tekkinuid emotsioone, mõtteid ja soove. Kui toetav isik puudub, võite ise paberile kirja panna teid vallanud emotsioonid, mõtted.
9. Kui antud lõõgastumisviis on teile abiks siis tuleb meelde jätta, et regulaarne, järjepidev teraapiaga tegelemine (3-5 korda nädalas) annab eelduse teie teraapia õnnestumisele. Ja alati võib muusikateraapiat kombineerida teiste käeliste tegevustega (käsitöö: nt. kudumine, paberite rebimine ja kleepimine jne.).

Ülesanne nr. 7

Lõõgastustegevus ärevusega toimetulekuks

Ärevuse raviks on parim viis regulaarne ja igapäevane lõdvestumise praktiseerimine. Regulaarne lõdvestumise praktiseerimine hõlmab 20-30 minutit päevas. Selleks, et sellega igapäevaselt tegeleda, peab meil valmisolek olema.  Takistuste ilmnemisel tuleks välja selgitada, milliseid vabandusi enamasti kasutatakse, et lõdvestumisega mitte tegeleda. Tuleb meeles pidada, et lõdvestumisega tegeledes muutub meie suhtumine ja elustiil, kus seame esikohale oma tervise ja sisemise hingerahu. Läbipõlemise vältimiseks tuleb võtta "aeg maha" e. puhkeaeg ning õppida planeerima aega e. jagada ülesanded/kohustused hädavajalikeks, olulisteks ja vähemolulisteks (Bourne, E. J. 2007). 

Üks ärevusega toimetulekuviise on muusikateraapia. Teraapia on maailmas tuntud ja psühhoteraapias kasutatav. Muusika kutsub esile emotsionaalseid reaktsioone - puhast rõõmu ja elevust, sügavat kurbuset kuni hirmuni. Muusika on muuhulgas hea vahend pingete ja ängistuse vähendamiseks. Muusikateraapia annab võimaluse muusika ja loovtegevuse kaudu tunnete vabastamiseks kus muusika on liikumapanevaks jõuks. Muusikateraapias kasutatakse kuulamis- ja musitseerimistehnikaid (Pehk, A. 2008). Meie loodus pakub aastaringselt helide- ja värvidemängu. Iga värv mõjutab meid nii füüsilisel vaimsel, emotsionaalsel ja hingelisel tasandil. Loovad tegevused tunnustavad meid sellistena, nagu oleme ja seda ilma sõnadeta. Just loovtegevuses kasutatav värvivalik sõltub meie hetkemeeleolust, enesetundest, oskustest jne (Linder jt. 2010).

Üheks endale sobivaks lõõgastumistehnikaks võiks seega valida muusikateraapia koos loovtegevusega. Selleks võiks leida turvalise ja privaatse koha, kus oleks võimalik peale muusika kuulamise ka tegeleda näiteks joonistamise või värvimisega. Leida tuleks sobivad värvid, pildid või muud vahendid. Värvimiseks võiks leida näiteks sümbolid - mandalad (www. mandalazbre.com) 

Muusikavaliku teeb igaüks ise vastavalt oma maitsele. Lõõgastumisteraapia võiks kesta 30-60 minutit. Antud lõõgastumisteraapia võiks olla regulaarne. Hea tulemuse võib anda selline lõõgastumisviis grupiteraapias terapeudi juhendamisel, kus hiljem tegeletakse emotsioonide  ning loodud piltide analüüsiga. 

Inimestele, kel tekib ärevushoog väljaspool turvalist keskkonda, soovitaks ümbritsevas keskonnas või ruumis keskenduda loodusele või konkreetsele esemele. Kuna enamus inimesi kannab enesega kaasas telefone siis miks mitte kuulata selle abil oma lemmikmuusikat.

Muusika ning erinevatele esemetele/objektidele keskendumine viib mõtted ärevust tekitavatelt olukordadelt kõrvale või võimaldab antud situatsiooniga paremini toime tulla. Muusika aitab inimesel kuulda just seda, mida hetkel vaja.

Ja nii saab paljudel meeleolu luua:

Kasutatud allikad:  

Bourne, E. J. (2007). Ärevushäirete ja foobiate käsiraamat. Kirjastus Pegasus OÜ

Linder, L., Tulev, J. (2010). Helid, värvid ja sümmeetria meeleolu loomisel.

 http://www.kaokeskus.ee/ul/Lii_Linder_ja_Juta_Tulev.pdf

Pehk, A. (2008). Muusika loob võimaluse... 

http://www.gim.ee/lugemist/valik-artikleid/kuidas-muusika-mojub/ 

Ülesanne nr. 5

Viljari lugu.

Negatiivsed tunded	Negatiivsed mõtted	Negatiivsete mõtete vaidlustamine
Väsinud ja pinges
Soojustunne üle keha,surin jalgades.	Et ei suuda millelegi keskenduda	Miks arvab, et ei suuda keskenduda? Mille põhjal ta seda järeldab, kas keegi on nii öelnud? Millele ta keskenduda tahab? Millele on keskenduda suutnud?  Mida ta sellises olukorras varasemalt on teinud?
Huvipuudus, ebareaalsustunne	Et varsti ei mõista olukordi	Milliseid olukordi ta ei mõista ja millest ta seda järeldab? Kas alati peab kõiki olukordi mõistma? Mida see olukordade mõistmine talle annab? Milliseid olukordi ta mõistab?
Piinav enesetunne, tohutu hirm, pea on „paks“	Et läheb lolliks	Mis tähendab tema jaoks loll? Kas seda on varem juhtunud? Mida ta selle lolliks minemise all silmas peab? kas keegi on talle seda öelnud?
Teadmatus kuidas edasi olla	Et varsti juhtub midagi veel hullemat	Miks ta arvab, et juhtub midagi veel hullemat? Mis see veel hullem on? Kas seda  on varem juhtunud? Mida ta varem on sellistes olukordades teinud, mis/kes on teda abistanud?

Ülesanne nr. 4

Loodan, et mõistsin enam-vähem filmide sisu, kuna inglise keel pole minu tugevam külg.

1. Sotsiaalfoobiaga inimeste arvamused, hinnangud ning mõtted.

Sotsiaalfoobiaga inimesed pööravad suurt tähelepanu teiste inimeste arvamusele, mõeldes pidevalt, et mida nad temast arvavad, kelleks nad teda peavad jne.

Nad on veendunud, et on kõigi ümbritsevate inimeste tähelepanu keskpunktis; et kõik vaatavad teda..., peavad teda idioodiks, imelikuks...Mispeale tekivad inimesel küsimused, et kas ta tegi midagi valesti või ütles valesti...teda peetakse imelikuks kuna kardab inimesi ja väldib avalikke kohti, n. poed.

Ise nad võivad mõista, et hirmud/mõtted on ebareaalsed, kuid nad ei suuda sinna midagi parata, et nii tunnevad. Hirmudega toimetulekuks kasutatakse erinevaid kompenseerimisviise: kes tegeleb ekstreemspordiga, kes tarbib julgustuseks alkoholi.

Erinevad hirmud võivad tekkida koosolekutel või esitlustel, kus mõnel tekib halvav hirmutunne koos depersonalisatsiooniga (justkui poleks oma kehas või siin, ebareaalne) ja teisel on tohutu hirm, pingetunne ja vastumeelsus avaliku esinemise ees (miks ma pean seda tegema..?), mis situatsiooni möödudes võib väljenduda suurepärase vabanemistunde ja pisaratega.

Lastel esinev sotsiaalfoobia väljendub enesesse sulgumisena, nad ei otsi ise suhteid ega vasta teiste pöördumistele. Nad lihtsalt ei vasta lootes, et siis ei pöörata neile rohkem tähelepanu ja neid jäetakse rahule. Kollektiivis või n. koolis võivad nad lasta vastata enda eest kõige lähedamasel sõbral, lootes vältida ise tähelepanu keskpunkti sattumist.

Sotsiaalfoobiaga inimesed tunnevad end tihti õnnetute, rumalate ja saamatutena. Neil on vähe sõpru ja nad kipuvad enesesse sulguma, vältides ka pereliikmeid.

2. Kesksed märksõnad abistamisprotsessis

•    Aidata patsiendil rääkida oma lugu keskendudes tekkivatele tunnetele. 
•  Arutleda ja selgitada koos patsientiga läbi situatsioonid, kus ärevus tekib ja millisena see  väljendub (tekkivad emotsioonid).

•          Lasta patsiendil kujutleda ennast situatsiooni,kus ärevus tekib ning minna sellega lõpplahenduseni (eksponeerimine).  Vaidlustada negatiivsed mõtted/ tegevused.
•          Selgitada patsiendile kasutatavaid lõõgastusviise ärevushooga toimetulekuks, ka ennetamiseks.

3. Kuidas terapeut aitab patsienti?

Terapeut palus patsiendil kirjeldada esinevaid sümptomeid ning olukordi millal need tekivad peegeldades patsiendile tema emotsioone ning räägitut tagasi. Seejärel tegi kokkuvõtte esinevatest sümptomitest ja patsiendipoolsetest tegevustest selgitamaks miks valu esineb ja mis seda põhjustab. Terapeut oli aktiivne ja kuulas patsienti tähelepanelikult peegeldades tema tundeid ja rõhutades probleemi alahoidvaid tegureid.

4. Ärevushäiretega mõtete muutmine.

·        

•       Lasta patsiendil kirjeldada olukordi mis ärevust tekitavad ja arutleda, mis siis juhtub, kui see nii ka läheb.
•          Tõendite ja tundmuste arutlemine, negatiivsete mõtete vaidlustamine.
•          Analüüsida teatud olukordade esinemistõenäosust.
•          Õpetada patsiendile ärevushoo ennetamiseks või sellega  toimetulekuks erinevaid lõõgastustehnikaid.
•          Selgitada positiivselt mõtlemise tulemuslikkust.

5. Peegeldavad vastused terapeudi poolt.

·        

•      Te ei ole kindel? Terapeut palub lähemalt selgitada mis muret teeb.
•           Te olete käinud spetsialisti juures, kus selgus, et kõik analüüsid on korras, kuid vaatamata sellele te muretsete?
•          Kui rääkida esinevatest murettekitavatest sümptomitest siis milline neist on kõige tugevam?
•          Kui kaua need kestavad ja kas jälgite neid pidevalt?

Kirjeldan juhtumit, kus haiglasse saabus kiirabiga noor naine, kaebuseks lämbumistunne. Füsioloogilistest tunnustest esinesid tugev hingeldus, värinad ja südamepekslemine. Vererõhunäit oli üle normi ja pulsisagedus kiire. Lisaks oli ta kaetud külma higiga ning läbivaatuse käigus selgus, et tegemist on allergilise reaktsiooniga, millest tingitult oli keel tursunud ja lõhenenud. Neelamine takistatud polnud. Küsides naiselt mis juhtus, vastas ta, et ei tea ise ka täpselt, vist sõi midagi, mis põhjustas allergilise reaktsiooni.  Naine oli suures ärevuses ja rääkis kiiresti. Ta kordas pidevalt, et tunneb, kuidas lämbub ja kardab,et sureb. Veel lisas, et tal on diagnoositud ärevushäire.
Palusin patsiendil tulla voodile, mille peaosa oli tõstetud istuvasse asendisse. Seejärel rääkisin rahulikult ning selgelt, milliseid toiminguid  hakkan sooritama ja millist ravimit manustan ning kuidas see tema enesetunnet mõjutab. Jutuajamise käigus esitasin patsiendile erinevaid küsimusi saamaks informatsiooni ning juhtimaks tähelepanu lämbumistundelt kõrvale. Palusin tal anda teada, kui enesetunne halveneb või kui on küsimusi/muret. Patsient palus, et ma teda täielikult kardinaga ei eraldaks ja soovis, et tema vaateväljas oleks arst või õde. Selgitasin patsiendile, et olen siin lähedal ja teda jälgitakse pidevalt ning ta ise saab jälgida meie kohalolekut. Küsisin iga natukese aja möödudes tema enesetunde kohta ning jälgisin sümptomeid ja näitajaid. Kuulasin, kuidas ta kirjeldas enda enesetunnet ja nüüdseks uut muret väikeste laste pärast, kes jäid vanaemaga koju. Patsiendi suurem ärevus möödus umbes tunni jooksul, kuid mure laste ja vanaema pärast jäi.  Peale ravimite manustamist  hakkas keeleturse alanema ja patsiendi füsioloogilised sümptomid möödusid. Elulised näitajad stabiliseerusid paralleelselt ärevuse möödumisega. Mõne tunni möödudes lubati patsient koju, kus ta pidi hoiduma allergiat tekitavast toidust. Selleks ajaks oli ta enda sõnul välja mõelnud allergilist reaktstiooni põhjustanud toiduaine. Ärevusega toimetulemisest rääkis ta, et käib regulaarselt psühholoogi juures ning teab, mida tegema peab.

Ärevate patsientidega on keeruline toime tulla siis, kui nad rahutud, aktiivsed ja keelduvad õdede või arstidega koostööst, mõistmata, et soovime neid aidata.    

Ärevushäirete mudel nr.3. Ülesanne 2.

Püüan siis selgitada oma sõnadega mudel nr. 3.

Ärevuse vallandajaks on enamasti sundmõte/mõtted, kujutlused või impulsid. Enamasti mõistetakse, et need on tähtsusetud, kuid siiski tungivad nad meie mõtetesse otsustava järjekindlusega. 

Sundmõtetest või kujutlustest tingitult tulenevad harjumused või rituaalid, mida tehakse, et vähendada oma hirme või kasvavat ärevust. Neid nimetatakse ka sundtegudeks. Näiteks üks sundmõte ja -tegu on autouste lukustamisest. Olete parklast lahkumas; autost eemaldudes tabate end mõttelt, et kas auto uksed said ikka lukustatud? Jalutades edasi, tunnete kuidas ärevus kasvab ja teie peas keerlevad erinevad mõtted, et kindlasti täna jäid need lukustamata... Jõuate ka mõelda, et reageerin jälle liigselt üle..., ma ei lähe tagasi kontrollima..., aga kui midagi juhtub... jne. Kuid  ärevusega kaasnev enesetunne (hirm, häbi või meeleheide) pole just meeldiv ning te tunnete vastupandamatut soovi (ärevuse vaigistamiseks) minna auto juurde tagasi ja kontrollida autouksed üle. Ärevus hakkab vaibuma juba sel hetkel kui asute auto poole teele. Seejärel tabab teid masendus, sest te ei suutnud vabaneda oma tavapärasest rituaalsest käitumisest.   

Sellise häire puhul mõistetakse ja tunnistatakse oma mõtete ning käitumiste mõttetust, kaasnevaid emotsioone ja kontrollimatust seda vältida. Siin on oma oht, et loobutakse oma sundtegudega toime tulemast ja analüüsimast ning hakatakse neid rutiinselt täitma.

Loodan, et olen antud mudelit õigesti käsitlenud.