1. Sotsiaalfoobiaga inimeste arvamused, hinnangud ning
mõtted.
Sotsiaalfoobiaga inimesed pööravad suurt tähelepanu teiste
inimeste arvamusele, mõeldes pidevalt, et mida nad temast arvavad, kelleks nad
teda peavad jne.
Nad on veendunud, et on kõigi ümbritsevate inimeste
tähelepanu keskpunktis; et kõik vaatavad teda..., peavad teda idioodiks,
imelikuks...Mispeale tekivad inimesel küsimused, et kas ta tegi midagi valesti
või ütles valesti...teda peetakse imelikuks kuna kardab inimesi ja väldib
avalikke kohti, n. poed.
Ise nad võivad mõista, et hirmud/mõtted on ebareaalsed, kuid
nad ei suuda sinna midagi parata, et nii tunnevad. Hirmudega toimetulekuks
kasutatakse erinevaid kompenseerimisviise: kes tegeleb ekstreemspordiga, kes
tarbib julgustuseks alkoholi.
Erinevad hirmud võivad tekkida koosolekutel või esitlustel,
kus mõnel tekib halvav hirmutunne koos depersonalisatsiooniga (justkui poleks
oma kehas või siin, ebareaalne) ja teisel on tohutu hirm, pingetunne ja
vastumeelsus avaliku esinemise ees (miks ma pean seda tegema..?), mis situatsiooni
möödudes võib väljenduda suurepärase vabanemistunde ja pisaratega.
Lastel esinev sotsiaalfoobia väljendub enesesse sulgumisena,
nad ei otsi ise suhteid ega vasta teiste pöördumistele. Nad lihtsalt ei vasta
lootes, et siis ei pöörata neile rohkem tähelepanu ja neid jäetakse rahule.
Kollektiivis või n. koolis võivad nad lasta vastata enda eest kõige lähedamasel
sõbral, lootes vältida ise tähelepanu keskpunkti sattumist.
Sotsiaalfoobiaga inimesed tunnevad end tihti õnnetute,
rumalate ja saamatutena. Neil on vähe sõpru ja nad kipuvad enesesse sulguma,
vältides ka pereliikmeid.
2. Kesksed märksõnad abistamisprotsessis
- Aidata patsiendil rääkida oma lugu keskendudes tekkivatele tunnetele.
- Arutleda ja selgitada koos patsientiga läbi situatsioonid, kus ärevus tekib ja millisena see väljendub (tekkivad emotsioonid).
- Lasta patsiendil kujutleda ennast situatsiooni,kus ärevus tekib ning minna sellega lõpplahenduseni (eksponeerimine). Vaidlustada negatiivsed mõtted/ tegevused.
- Selgitada patsiendile kasutatavaid lõõgastusviise ärevushooga toimetulekuks, ka ennetamiseks.
3. Kuidas terapeut aitab patsienti?
Terapeut palus patsiendil
kirjeldada esinevaid sümptomeid ning olukordi millal need tekivad peegeldades
patsiendile tema emotsioone ning räägitut tagasi. Seejärel tegi kokkuvõtte
esinevatest sümptomitest ja patsiendipoolsetest tegevustest selgitamaks miks
valu esineb ja mis seda põhjustab. Terapeut oli aktiivne ja kuulas patsienti
tähelepanelikult peegeldades tema tundeid ja rõhutades probleemi alahoidvaid
tegureid.
4. Ärevushäiretega mõtete muutmine.
·
- Lasta patsiendil kirjeldada olukordi mis ärevust tekitavad ja arutleda, mis siis juhtub, kui see nii ka läheb.
- Tõendite ja tundmuste arutlemine, negatiivsete mõtete vaidlustamine.
- Analüüsida teatud olukordade esinemistõenäosust.
- Õpetada patsiendile ärevushoo ennetamiseks või sellega toimetulekuks erinevaid lõõgastustehnikaid.
- Selgitada positiivselt mõtlemise tulemuslikkust.
5. Peegeldavad vastused terapeudi poolt.
·
- Te ei ole kindel? Terapeut palub lähemalt selgitada mis muret teeb.
- Te olete käinud spetsialisti juures, kus selgus, et kõik analüüsid on korras, kuid vaatamata sellele te muretsete?
- Kui rääkida esinevatest murettekitavatest sümptomitest siis milline neist on kõige tugevam?
- Kui kaua need kestavad ja kas jälgite neid pidevalt?
Väga põhjalik selgitus ja küsimustele vastused. Hea oli lugeda, informatiivne, eriti esimese video kohta. Tänan, suur töö tehtud ja hästi tehtud.
VastaKustuta