Lõõgastustegevus ärevusega toimetulekuks
Ärevuse raviks on parim viis regulaarne ja igapäevane lõdvestumise praktiseerimine. Regulaarne lõdvestumise praktiseerimine hõlmab 20-30 minutit päevas. Selleks, et sellega igapäevaselt tegeleda, peab meil valmisolek olema. Takistuste ilmnemisel tuleks välja selgitada, milliseid vabandusi enamasti kasutatakse, et lõdvestumisega mitte tegeleda. Tuleb meeles pidada, et lõdvestumisega tegeledes muutub meie suhtumine ja elustiil, kus seame esikohale oma tervise ja sisemise hingerahu. Läbipõlemise vältimiseks tuleb võtta "aeg maha" e. puhkeaeg ning õppida planeerima aega e. jagada ülesanded/kohustused hädavajalikeks, olulisteks ja vähemolulisteks (Bourne, E. J. 2007).
Üks ärevusega toimetulekuviise on muusikateraapia. Teraapia on maailmas tuntud ja psühhoteraapias kasutatav. Muusika kutsub esile emotsionaalseid reaktsioone - puhast rõõmu ja elevust, sügavat kurbuset kuni hirmuni. Muusika on muuhulgas hea vahend pingete ja ängistuse vähendamiseks. Muusikateraapia annab võimaluse muusika ja loovtegevuse kaudu tunnete vabastamiseks kus muusika on liikumapanevaks jõuks. Muusikateraapias kasutatakse kuulamis- ja musitseerimistehnikaid (Pehk, A. 2008). Meie loodus pakub aastaringselt helide- ja värvidemängu. Iga värv mõjutab meid nii füüsilisel vaimsel, emotsionaalsel ja hingelisel tasandil. Loovad tegevused tunnustavad meid sellistena, nagu oleme ja seda ilma sõnadeta. Just loovtegevuses kasutatav värvivalik sõltub meie hetkemeeleolust, enesetundest, oskustest jne (Linder jt. 2010).
Üheks endale sobivaks lõõgastumistehnikaks võiks seega valida muusikateraapia koos loovtegevusega. Selleks võiks leida turvalise ja privaatse koha, kus oleks võimalik peale muusika kuulamise ka tegeleda näiteks joonistamise või värvimisega. Leida tuleks sobivad värvid, pildid või muud vahendid. Värvimiseks võiks leida näiteks sümbolid - mandalad (www. mandalazbre.com)
Muusikavaliku teeb igaüks ise vastavalt oma maitsele. Lõõgastumisteraapia võiks kesta 30-60 minutit. Antud lõõgastumisteraapia võiks olla regulaarne. Hea tulemuse võib anda selline lõõgastumisviis grupiteraapias terapeudi juhendamisel, kus hiljem tegeletakse emotsioonide ning loodud piltide analüüsiga.
Inimestele, kel tekib ärevushoog väljaspool turvalist keskkonda, soovitaks ümbritsevas keskonnas või ruumis keskenduda loodusele või konkreetsele esemele. Kuna enamus inimesi kannab enesega kaasas telefone siis miks mitte kuulata selle abil oma lemmikmuusikat.
Muusika ning erinevatele esemetele/objektidele keskendumine viib mõtted ärevust tekitavatelt olukordadelt kõrvale või võimaldab antud situatsiooniga paremini toime tulla. Muusika aitab inimesel kuulda just seda, mida hetkel vaja.
Ja nii saab paljudel meeleolu luua:
Ja nii saab paljudel meeleolu luua:
Kasutatud allikad:
Bourne, E. J. (2007). Ärevushäirete ja foobiate käsiraamat. Kirjastus Pegasus OÜ
Linder, L., Tulev, J. (2010). Helid, värvid ja sümmeetria meeleolu loomisel.
http://www.kaokeskus.ee/ul/Lii_Linder_ja_Juta_Tulev.pdf
Pehk, A. (2008). Muusika loob võimaluse...
http://www.gim.ee/lugemist/valik-artikleid/kuidas-muusika-mojub/
Teoreetiline materjal väga hästi refereeritud, tsiteeritud, viidatud. Kas oskad välja tuua näiteks 7-10 konkreetset juhendlauset, kuidas lõõgastusharjutust sooritada?
VastaKustuta